Juurseller on väga hinnatud maitsetaim. Tal on spetsiifiline meeldiv aroom, mis on tingitud kõrgest eeterlike õlide sisaldusest. Juurvili sisaldab peale C vitamiini veel rohkelt karotiini, B vitamiini ja orgaanilisi happeid. “Maxim” on hiline sort. Tärkamisest valmimiseni kulub 200-220 päeva. Lehed on keskmise pikkusega, tumerohelised, juur ümar, väheste külgjuurtega. Viljaliha kreemikas-valge, tihe, õrnalt pikantse maitsega. Kaal u. 500 g.
* Seller.
Kultuurtaimena oli seller tuntud juba vanadel egiptlastel ja roomlastel. Algselt kasvatati sellerit ilmselt rituaalsetel eesmärkidel. Sellerit peeti leinasümboliks, hiljem hakati sellerilehtedest pärgadega Roomas austama lauljate ja poeetide võistluste võitjaid. Praegusel ajal kasvatatakse leht-, vars- ja juursellerit. Meil tuntud leht-ja juursellerit kasutatakse enamasti maitsetaimedena. Selleri lehti lisatakse toidule värskelt, soolatult ja kuivatatult. Selleri juurvili leiab meil aga kahjuks vähest kasutamist, kuigi kogu maailmas peetakse seda kõrge väärtusega delikatessköögiviljaks. Seller sisaldab hulgaliselt mineraalsooli, vitamiine (C, B1( B2 ja PP), mikroelemente (alumiiniumi, niklit, molübdeeni jne). Seller mõjub soodsalt seedimisele ja neerude talitlusele. Eemaldatud lehtedega juurvili säilib keldris liiva sees hästi kuni kevadeni.
Agrotehnika: sellerit kasvatatakse istikutest. Seemnete külv veebruari lõpus märtsi alguses. Seemnete külvi erilisus selleril on selles, et seemneid ei tohi tugevasti mulda suruda, sest seeme vajab idanemiseks eredat valgust, eriti esimesed 3-7 päeva. Tõusmeid võib oodata 1-1,5 nädalaga. Kasta ettevaatlikult soovitavalt pritsiga. Külvikast katta klaasi või kilega. 60 päeva pärast, st viie pärislehe faasis on istik valmis kasvukohta istutamiseks. Välja istutada peale öökülmade möödumist, sest kui taim saab külma, ei kõlba juurikad enam süüa (väikesed ja kibedad). Istutusskeem 50-60x30 cm. Edasine hooldus seisneb regulaarses kastmises, väetamises ja kobestamises. Saak koristatakse enne püsivate külmade saabumist.
Sellerisalat:
500 g sellerit, 1 klaas majoneesi või mingit muud salatikastet.
Pestud koorimata sellerid keeta soolaga maitsestatud vees pehmeks. Koorida, lõigata kuubikuteks ja segada
majoneesiga. Salatile võib lisada seeni, sibulat, õunu, porgandeid ja hakitud petersellilehti. Sellerisalati võib valmistada ka tooretest selleritest. Selleri juurviljad koorida ja riivida. Maitsestada sidrunimahla ja suhkruga ning segada majoneesiga. Toorsalatile võib lisada õunu, porgandeid, hapukurki ja tomativiile. Majoneesile võib lisada pisut mett.
Sellerisupp:
300 g sellerit, 40 g riisi, 40 g võid, 20 g jahu, 100 g koort (hapukoort), 2 toorest muna, peent musta pipart, riivjuustu, soola.
Seller koorida, lõigata kuubikuteks või peenikesteks ribadeks ja keeta 1 1 soolaga maitsestatud vees pehmeks. Lisada pestud riis ja keeta. Keetmise lõpul lisada supile võis kuumutatud jahu. Maitsestada pipra ja riivjuustuga ning lisada hapukoorega segatud klopitud munad.
Munaroog selleriga:
500 g sellerit, 500 g kartuleid, 80 g võid (margariini), 1 sibul, 4 n piima, soola.
Sellerid keeta poolpehmeks, koorida ja lõigata väikesteks tükkideks. Kartul koorida ja lõigata kuubikuteks. Sibul hakkida ja kuumutada võis. Lisada seller ja kartul ning hautada. Munad kloppida piimaga, maitsestada soolaga ja valada hautatud aedviljale. Kuumutada kuni muna on hüübinud.
Praetud seller vorstiga:
300 g sellerit, 300 g vorsti, 2 muna, riivsaia, soola.
Sellerid koorida, lõigata õhukesteks viiludeks, puistata peale soola ja pisut riivitud muskaatpähklit. Kahe selleriviilu vahele panna sama suur vorstiviil. Suruda hästi kokku, paneerida lahtiklopitud muna ja riivsaiaga ning praadida võis kuldpruuniks. Serveerida mädarõika ja praetud kartulitega.
Kana selleriga:
1 kg noor kana (broiler), 100 g võid, 400 g sellerit, 1 sibul, 1 spl jahu, sidrunit, musta pipart, soola.
Tükeldatud kana pruunistada osa võiga. Lisada hakitud sibul ja kuumutada. Valada juurde üks klaas vett ja hautada nõrgal tulel. Viiludeks lõigatud seller praadida ülejäänud võis ja lisada koos kümne piprateraga hautisele. Hautada kuni liha on pehme. Hautamise lõpul lisada vähese veega segatud jahu. Serveerida sidruniviiludega.
Eng.: Celeriac. Suom.: Mukulaselleri. Sven.: Rotselleri. Bot.: Apium graveolens var. rapaceum
Selleri juure tõmmis.
Seller on taim, millel on suurepärased maitse väärtused ja mitmekülgsed raviomadused.
Seller on allergiavastase, põletikuvastase, haavu parandava ja kergelt lahtistava toimega. Peale selle tõstab ta organismi üldist toonust ja suurendab füüsilist ja vaimset töövõimet.
2 spl peenestatud sellerijuurt valada üle 200 ml külma veega, lasta 2 tundi toatemperatuuril tõmbuda, võtta sisse mitu korda päeva jooksul.
Antud tõmmist soovitatakse allergilise nõgestõve, podagra, dermatiidi püelonefriidi ja tsüstiidi korral.